Kui ühiskondlik laadimisvõrgustik on mõeldud pika vahemaa läbijale, siis igapäevane laadimine on mõistlik ette võtta kodus – nii laheneb ka sõit Eesti piires. Laadimisvõimaluse saab üles seada koju, töö juurde või maakoju.
Laadimise tarvis ei pea olema suuremaid liitumisi ja võimsusi ning see on ka kõrgete elektrihindade juures soodsam, kui fossiilkütusega sõitva auto tankimine. Lisaks on autot kodus üleöö laadida mugav.

Elektriauto on muutumas ka järjest taskukohasemaks, samas kui sisepõlemismootoriga sõidukid, mis on meid teeninud nüüdseks üle saja aasta, saavad tulevikus olema kallimad – nende järkjärguline käibelt kõrvaldamise aeg on alanud, riigid püüavad kliimamuutuse ohjamiseks fossiilkütustega sõidukid eilsesse päeva jätta. Peatselt pole enam põhjusi, miks EV-sid mitte osta, kuid mõned olulised vasturääkivused siiski on.

Üks elektriautovastaseid argumente on, et nende tootmine eraldab rohkem saastet kui sisepõlemismootoriga sõiduki valmistamine. Elektriauto aku tootmine on tõesti keskkonnale koormav, liitiumi ja koobalti kaevandamisega kaasnevad omad riskid. Õnneks käib märkimisväärne töö, leidmaks võimalusi optimeerimaks haruldaste maavarade kasutamist ja täiustamaks akude tootmismeetodeid – see on otseselt seotud keskkonna- ja geopoliitiliste probleemidega. Täiesti koobalti-vaba aku ehitamine, mis oleks vähemalt sama efektiivne, on hetkel veel suur väljakutse, aga sellega päriselt tegeletakse.

Töötlemisele kulutatud ressursid kompenseerib elektriauto aga sellega, et sõites ei eralda see emissioone, samas kui bensiinimootoriga autoga saastab keskkonda iga kulutatud kütuseliiter.
Aga… Elektriauto ei emiteeri küll teel olles kasvuhoonegaase, ent energia, mis sellele jõu annab, on toodetud suuremas osas taastumatutest ressurssidest. Ehk räägib EV kasuks siiski see, et kliimaeesmärkideni jõudmiseks on roheliste lahenduste leidmine äärmise tähtsusega küsimus ja nii otsivad maailmariigid lahendusi taastuvenergia osakaalu suurendamiseks elektritootmises, põlevkivistki on võimalik energiat keskkonnasõbralikumalt toota. Kõrvale ei saa jätta ka energiakriisi, millest püüab väljapääsu leida kogu Euroopa. Meil Eestis pole veel küll muljetavaldavaid tulemusi ette näidata – kaugel sellest -, kuid UK oli juba 2019. aastal elektriauto saastav mõju pikas perspektiivis 3 korda väiksem kui bensiiniauto oma.

Lisaks sellele, et elektriauto aitab potentsiaalselt heitkoguste kasvu pidurdada, loob sellega sõitmine ka palju rahulikuma linnakeskkonna – see on oluliselt vaiksem ning väldib seega mürareostust, mis on samuti üks saastatuse vorme. Soovimatu transpordiheli probleem on tõsine, sest müra ületab näitaks suurlinnades lubatud normid. Mürasaastet hinnatakse õhusaaste järel tähtsuselt teisel kohal olevaks tervist kahjustavaks teguriks.