2022 Cupra Born – ägedam ID.3?

Cupra kohta julgen öelda, et tegemist on ühe korraliku e-autoga – see oleks justkui maskeeritud VW ID.3. Aga kas ikka on? Kui ma poleks eelnevat maha lugenud autot tutvustavast infost, ei suudaks ma neid kahte kuidagi samaväärseteks pidada – Cupra tundub esmapilgul hoopist teisest maailmast pärinema.

Uus ajastu on käes!

100% elektrimootori ja sportliku disainiga tipptehnoloogiast tulvil sähvatusest sündinud ja nii uljas, et see tähendab uue ajastu sündi. Selliselt iseloomustab Seatist välja kasvanud sportliku margi esimene elektriauto CUPRA Born ennast reklaamis. Born on ehitatud Volkswagen ID.3 platvormile, ent häälestatud ja kujundatud sportlikumaks. Hetkel saab salongist valida kahe versiooni vahel: 150 hj mootori ja 45 kWh akuga ning 204 hj 58 kWh akuga mudelite vahel. Auto hind algab 36 300 eurost. Täitsa eeskujulik minu arvates. Põhivarustus on Bornil vägagi esinduslik: kiirustundlik progresseeruva ülekandega roolivõim, soojuspump, esikokkupõrke ennetussüsteem, roolisoojendus, 12” näidikute paneel, soojendusega sportistmed, automaatkliimaseade, parkimisandurid ja 18-tollised kergmetallveljed.

ID.3 sisemus on saanud uue disaini

Born jättis mulle väga hea esmamulje. Jah, see meenutab küll ID.3-e – sarnasus on eriti märgatav, kui autod kõrvuti seisvad -, aga Born mõjub palju jõulisemalt. Lisaks on autot kaunistatud vasekarva detailidega, mis annavad selle väljanägemisele särtsu juurde. Sisseistudes tuleb erinevusi esile veelgi rohkem. Esimene asi, mida ma ID.3 juures ei fännanud kohe üldse, oli juhiekraan – see mõjus väga ebaõnnestunult. Born sisaldab täpselt sedasama kuvarit, ent see sobib sellesse nagu valatult. Tundub, et disainerid on minuga siinkohal ühel meelel olnud ja uuema elektrika juba palju ägedamaks kujundanud. Sobib ka juhi töökoht ja iste – on mugav, kõik on paigutatud väga käepäraselt. Interjöörgi tundub soliidsem ja kvaliteetsem kui Volkswagenis. Võimalik, et see on oluline Cupra brändi osas, kus kogu eesmärk on rõhutada jõulisust ja erilisust. Mõnel pool leidub ka odavamat plastikut, aga siiski on üldmulje heakskiitev!

Midagi vastuolulist ka

Vastakaid muljeid tekkis muidugi ka: kasutaja käsutuses olev soft on põhimõtteliselt 1:1 VW-ga. Seda pole kuigi lihtne kasutada ja kiirusest jääb ka puudu. Teine asi, mis mulle vastumeelt on – see võib aga vabalt olla seotud minu kogenematusega -, on roolil paiknevad nupud. Ei saanudki pea 500 km jooksul selgeks, kuidas miski täpselt töötab ja millal. Kord andsid nupud ilusti tagasisidet ja sain aru, mis nende funktsioon on, kui juba kohe taas tundus, et näpin lihtsalt kõva siledat pinda. Häiris seegi, et minu rooli hoidmise stiili juures lülitas pöidlaõlg (selle sõna mõtlesin nüüd arvatavasti ise välja) pidevalt kõik raskelt saavutatud automaatika seaded välja ning kõik tuli uuesti aktiveerida, ükshaaval. Kuna tehnoloogia eriti mugav ei olnud, siis teekonda nautida mul päris ei õnnestunud, pead tuli vaevata mõningate üksikasjadega. Ent nagu öeldud: ilmselt on tegemist aja küsimusega – oskused kinnistuvad kogemusega.

Mitu kilomeetrit päriselt läbida saab?

Sõita on Cupra Borniga üldiselt hea, kogemus on enamvähem võrdeline ID.3-ga. Aeg-ajalt siiski tundub, et tegemist on veidi jäigema autoga.

Automüüja kodukal on lubatud Borni läbisõiduulatuseks suisa kuni 415 km. Seda on ikka väga hästi! Arvestades, et tehas annab läbisõidu ideaaltingimustes, siis on igati mõistetav, et minu sõidustiili ja väga talvistel teedel ning külmaga on see number väheke teine. Siiski ilmselt ei midagi hullu ja oma mugavustest ei pea sõidu jooksul kordagi loobuma.

Kui oleksime veel Paia ristis saanud Alexela laadijates “tankida”, poleks kordagi tekkinud ka tunnet, et me kuhugi kohale ei jõua. Voolu me küll Tikuposist ei saanud, kuid sõidud said sõidetud ning mis kõige olulisem – taaskord ei pidanud me eraldi laadijas istuma, kuna kõik “tankimised” toimusid muu tegevuse taustal.