Mercedes-Benz EQC

5,1 sekundit 0–100 km/h

Nagu juba varem öeldud, siis auto kohta arvustust kirjutades tehnilistele andmetele ma erilist tähelepanu ei pööra – need saab ka automüüjate veebist kätte. Annan hinnangu hoopis auto välimusele, mugavusele ja helile, mida see liikudes välja annab. Mersu kohta julgengi kohe välja lajatada, et sellel on väljanägemist, sisu ja sõiduelamust pakub see kogu raha eest! Heligi on nauditav – piisavalt vaikne, et mitte segada jalakäijat, aimata võib vaid mõningast nurrumist, mis tekib kiirendamisel. Ja kiirendus on sellel 2,5-tonnisel linnamaasturil tõesti vinge! Kuigi ma kunagi arvasin, et 3- ja 4-sekundilisel kiirendusel pole vahet ja täna ütlen, et on küll, siis 5,1 sekundit sajani on ka piisav, et ennast autoroolis hästi tunda. Ega rohkemat polegi ju vaja, arvestades piiranguid meie teedel. Ja kuigi võib tunduda, et ühe hea kiirendusega auto ärgitab liikluseeskirju rikkuma, siis isikliku kogemususe baasil saan kinnitada, et sellel on hoopis vastupidine mõju – see, et kohalt kohe minema saad, annab juba kõvasti juurde!

Üks asi, mille ma iga uue autoga sõites kohe ära testin, on see, kuidas ta ise teel hakkama saab. Antud merss saab ja hästi. See hästi on siiski ainult päevavalges ja kui teel on abistav joonestus. Pimedas, isegi juba hämaras jääb auto valgete joonteta pigem ikkagi hätta. Võib-olla mängib siin kuidagi rolli EU reeglistik, mis sätestab isesõitva auto juhi käte roolil hoidmise, aga võib-olla on see lihtsalt miski, mis tahab veel täiustamist. Kohendamist tahaks ka kõrge ukseäär – kuna istun üldjuhul väga all, siis see veidi häirib vaatevälja. Aga peale meie 500 km sõitu ei ole see enam segav faktor, olen harjunud.

Mersulik mugavus ka elektrilises versioonis

Kuigi värskeimad Mercedese elektrikad on ehitatud juba uutele põhjadele, on EQC tegelikult paljude muudatustega GLC. Nii omab see kardaanitunnelit, mistõttu puudub kahjuks ühetasane põrand. Kes minu kirjutisi varem lugenud, see teab, et mulle meeldib ühtlane jalgealune ja mitte ainult seepärast, et see on lihtsalt äge, vaid ka praktilistel kaalutlustel – see muudab salongi avaramaks. Pole küll kindel, aga mulle tundub, et sakslastest leitavad keskkonsoolid on just seepärast sellised monstrumilaadsed, et see kardaanitunnel lihtsalt ei luba teisiti. Minu meelest on khuul hoopis keskkonsooli puudumine ja lisaks sellele, et see ruumi juurde annab, on see näiteks kandekotti kandvale inimestele vägagi käepärane lahendus (sel juhul peab muidugi käetugi olema). Need paar minule isiklikku möödalaskmist kõrvale jättes, võin öelda, et minu heade asjade nimekiri on saanud täiendust ja EQC on auto, millega võiksin igapäevaselt liigelda küll. Ega see keskkonsool ka tegelikult pealetükkivana mõju ning pigem sobib sellesse funktsionaalsesse ja Mercedeslikult väärika väljanägemisega salongi. Salongi ruumikusele annan igal juhul eeskujuliku hinde – kui esiistmel just magada ei soovi, on taga istujal ruumi piisavalt ja ka 500-liitrine pagasiruum ei anna hädaldamiseks mingit põhjust.

Käesolev mudel on suhteliselt 1:1 E-klassi Mercedesega, kuigi trackpad, mis jääb mugavalt keskkonsoolil käe alla, tundub olevat A-klassist pärit. Navigatsiooni juures meeldib väga laadimise arvestus – selline funktsionaalsus võimaldab navil välja arvutada kõige kiirema teekonna, arvestades ka laadimise vajadust.

Elektri jõul liikuva auto eelis tavapärase sõsara ees on kindlasti see, et asjadele tekib ruumi juurde. Väga praktiline on näiteks võtta kasutusse kapotialune, sinna on arukas näiteks laadimiskaablid paigutada. Minule meeldib seal ka trennikotti hoida, seda enam, et pagasnik on pidevalt muud kraami täis. Mercedes on siinkohal kahjuks ikkagi traditsioonilist teed läinud – kapotialune on autole vajalikest asjadest punnis, muule kraamile pole ruumi jäetud.

Kui juhi soov on võtta kõrgetel kiirustel kurve, siis see auto pole sulle. Kui aga tahad sõita mugavalt, siis on see vägagi õige sõiduvahend, millega oma igapäevased käigud ja kaugemad sõidud teha. Veelgi nauditavamaks teeb liiklemise aga hea regenereeriv pidurdamine ja selle muutmine. Ühe pedaaliga sõitmine on samuti miski, mida naudin ja selles masinas on see super.

Mitu kilomeetrit päriselt läbida saab?

Meie kasutuses oleva auto aku maht on 85 kW ja sellest reaalselt kasutatav 80 kW. Tehase andmetel on auto võimeline ühe laadimisega läbima üle 400 km, aga ise jääksin pigem kuskile 320 km juurde ja seda arvestusega, et üldjuhul ei lae ma akut üle 80% täis. Siiski on 300+ km sõiduulatust 80% täituvuse juures küllaldane ja sellega saab vabalt ka oma pikemad sõidud tehtud. Laadida on EQC-d võimalik kodus 1 faasi pealt kuni 7,4 kWh kiirusega, kiirlaadijas suudab auto tankida kuni 112 kW. Viimane annab 80% aku täituvuse ca 30 minutiga.

Antud auto on neljarattaveoline. Isiklikult on see ka ainuke variant, mille iseendale ostaksin. Sõidumugavust, nagu juba öeldud, on ja kuigi minu enamus sõite toimub Tallinnas, siis arvestades meie ilmaolusid, on nelikvedu ikkagi palju praktilisem ja ohutum. Ja kuigi see pole mingi eriline näitaja, siis mulle tundub rohkem sobima, kui auto laadimispesa asub auto tagumises otsas, just seal, kus ka bensu- või diislikork paikneb. Lihtsalt tundub, et sedasi on mugavam tankida.

2021. aastal ei saa enam kõne alla tulla, et elektrikad jäävad kuidagi tavapärastele autodele alla. Enamus autotootjail on valikus juba mitu erinevat täiselektrilist versiooni ja need on ka Eestis kas saadaval või kohe-kohe siia jõudmas. Mercedes EQC on tänase seisuga minu elektri jõul liikuvate autode paremusjärjestuses esirinnas. Jään hetkel võlgu olulise fakti EQC hinna osas – seda kahjuks ei ole esinduse kodulehel välja toodud -, aga esindusest leidsin siiski ühe tahvli, kus kirjas “alates 73K”. On küll krõbe, aga peale pikemat sõitu saan siiski aru, mille eest maksta tuleb.

Mina ostaksin mersule 11 kW (3-faasilise) laadija endale kas garaazi seinale või hoopis sissesõiduteele, kus näiteks maal oma autot pargin.